Harilik
saialill - Calendula officinalis
LIIK: harilik saialill
PEREKOND:
saialill - Calendula
SUGUKOND: korvõielised - Asteraceae
SELTS: astrilaadsed - Asterales
KLASS: kaheidulehelised -Magnoliopsida
HÕIMKOND:
õistaimed - Magnoliophyta
RIIK: taimed - Plantaae
LEVIALA JA KASVUKOHT
Harilik saialill pärit Vahemeremaadest. Tuntud ainult
kultuurtaimena, metsistub harva.
Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa.
Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab
edukalt ka poolvarjus.
KIRJELDUS
Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40
cm taim. Alumisel lehed on rootsuks ahenenud ja pool-varreümbrised, ülemised
varrelehed rootsutud. Suuredkorvõisikud asuvad
üksikult varte tippudes. Keelõite värvus
varieerub kollakasvalgest erekollase ja tumeoranžini.
Õisiku südamikus asuvad putkõied võivad
olla värvigammas kollasest mustjaspruunini. Õitseb juulist külmadeni.
Ratasjas vili koosneb hulgast
erikujulistest seemnetest,
millest välimised on kõverad, keskmised laiatiivalised ja sisemised pisikesed.
KASUTAMINE
Saialill on armastatud lõikelill ning võib
nauditavana vaasis püsida umbes nädala vältel. Kasvatatakse ka ravim-
ja värvitaimena.
Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi jaõli. Saialillel
on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
KASVATAMINE
Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni.
Saialill elab üle ka esimesed külmad ja on koos lõvilõuaga üks
viimaseid õitsvaid taimi hilissügises aias. Eesti oludes kasvatatakse
saialille üheaastase suvelillena. Kasvamiseks sobib talle igasugune muld, kuid taim
on ilus ja õitseb rohkelt päikeselisel kohal ja heas mullas. Esimesed õied on
kõige suuremad.
Varjulisel kasvukohal või niiskes mullas võib kannatada
seen- või muude haiguste tõttu. Kuna saialill kasvab lopsakalt kiiresti, võib
teda kasutada peenra täitmiseks.
Kõige kergem on teda paljundada seemnete abil, mis
külvatakse avamaale või suurtesse pottidesse. Idaneb temperatuuril 15 °C 10–15
päeva. Külvata tihedalt ja harvendada vajadusel, siis saab tugevad, põõsjamad
ja rohkesti õitsevad taimed suurte õitega. Sobiv vahekaugus on sõltuvalt
sordist 15–30 cm. Kui soovitakse kasvatada saialille potis, siis on mõttekas
külvata seemned kohe sinna ja hiljem, pärast seemikute tärkamist
harvendada liigsed taimed välja. Külvamisest õitsema hakkamiseni kulub umbes
kuus nädalat. Võib külvata paarinädalaste vahedega mitu korda kevadsuve
jooksul, siis on ka sügisel kenad taimed aias ilusad vaadata. Saialill
moodustab hulgaliselt seemneid ja külvab end ka ise. Isekülvist tärganud taimed
ei pruugi enam sarnaneda emastaimega ning on sageli lihtsamad, kuid nii võib
saada uusi huvitavaid hübriide.
Kasutatud kirjandust: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_saialill
Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet (võõrliikide sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud.
Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks.
Teadlik (kultuurtaimed). Eesmärgiks looduse mitmekesistamine, koosluse produktiivsuse suurendamine, uurimisteaduslikul eesmärgil.
Tahtmatu - inimesele märkamatult, mitte teadlikult, kuid inimese kaudsel vahendusel (trantspordivahendiga jne.) Maailmas probleemiks kujunevad laevade ballastveed.
Aklimatsioon- on taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga. Kohaga, mis ei ole tema looduslik levila.
Metsistumine - on eelkõige kultuurtaimede puhul tõenäolisem, kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunevad ka hoolduse katkedes.
Naturaliseerimine - on võõrliikide kodunemine. Inimese kaasabil sissetulnud liikide sobitamine kohalikku keskkonda, kultuurliigi tungimine looduslikku taimestikku.
Kultuuristamine - on loodusliku taimeliigi kultuurtaimeks muutmine, aretamine.
3-5 käsku taimede eesti ja ladinakelsete nimede ning sordinimede kirjutamise kohta.
1. Eestikeelne liiginimi kirjutatakse tekstis püstkirjas ja läbiva väikse algustähega, ka juhul kui taime nimi sisaldab kohanime. Erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest.
2. Taime ladinakeelne liiginimi on kahesõnaline.
3. Esimese sõna perekonnanimi (Calendula), teine on liigi epiteet (officinalis).
4. Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kadkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. NT. Calendula officinalis.
5. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.
LISAÜLESANNE
Võõrasema ehk aedkannike
(Viola × wittrockiana)
(Viola × wittrockiana)
Võõrasema ehk aedkannike (Viola
×wittrockiana) on altai kannikese, kollase kannikese ja aaskannikese kultiveeritav hübriid.
SORT: Black crystal
LIIGINIMI EESTI KEELES: Võõrasema (kannike) ´´Must kristall´´
LIIGINIMI LADINA KEELES: Viola x wittrockiana
PEREKOND: kannike - Viola
SUGUKOND: kannikeselised
- Violaceae
SELTS: malpiigialaadsed
- Malpighiales
KLASS: kaheidulehelised
-Magnoliopsida
HÕIMKOND: õistaimed
- Magnoliophyta
RIIK: taimed
- Plantaae
TUNNUS: hübriidi näitab ladinakeelses nimes
olev x.
Kasutatud kirjandust: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5%C3%B5rasema
