Püsililled Ül.nr.4

1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

Püsililledeks ehk mitmeaastateks lilledeks nimetatakse rohtseid taimi, kelle maasisesed organid talvituvad avamaal (kasvukohal) või hoidlas.

Püsilillede eelised:
1. Ei vaja iga aastast ette kasvatamist
2. Võivad kasvada samal kasvukohal aastakümneid
3. Vähem hoolt
4. Peavad paremini vastu ilmastikuoludele
5. On palju taimi, mis sobib kasvatada varjus, puude all.
6. Sibillilledega koos, saab peenral õiteilu varakevadest hilissügiseni
7. Paljud püsililled on ilusad ka hilissügisel ja talvel (tugeva varrega, õisikutega, marjadega       taimed, kõrrelised)
8. Külmakindlamad

Püsilillede puudused:
1. Õitsemisaeg lühem
2. Aeglasema kasvuga, ei saavuta nii kiiresti rikkalikku õiteilu
3. Paljunemist tuleb piirata, et ei mataks üks liik kogu peenart
4. Täisilu võib avalduda mõne aasta pärast
5. Külmaõrnad püsikud vajavad talvekatet või tuleb tuua talvituma siseruumi
6. Noorendamise vajadus
7. Tuleb arvestada taime loodusliku päritoluga

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks ?

Vegetatiivne paljundamine on levinum kui seemnetega paljundamine (generatiivne paljundamine) ja seda kasutatakse pealmiselt püsilillede korral, harvem suvelillede paljundamisel. Vegetatiivset paljundamist võib nimetada ka mittesuguliseks paljundamiseks. Vegetatiivsel paljundamisel kasutatakse taimede vegetatiivseid osi.

Vegetatiivne paljundamine valitakse juhul kui:

1. taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid

2. soovitakse saada sordiehtsaid järglasi

3. soovitakse saada kiiremini õitsevaid taimi

Vegetatiivse paljundamise läbiviimiseks on mitmeid võimalusi:

1. paljundamine puhma jagamisega

2. paljundamine pistikutega

3. paljundamine võsunditega

4. paljundamine sibulatega

5. paljundamine võrsikutega

Jagada võib peaaegu kõiki püsililli, va. jagunematu peajuurega taimi, mis ei talu juurte või juurekaela vigastamist ja nad võivad kaua jääda põdema (nt. kipslill, ogaputk, adoonis, lõokannus). Püsilille jagamine sõltub nende õitsemise ajast. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli on õigem jagada varasügisel - augusti lõpus või septembri alguses. Suve teisel poolel õitsevaid, kevadel - aprillis või mais. Igihalja lehestikuga taimi jagatakse kevadel.

Mõningaid madalakasvulisi püsililli võib paljundada jagamise teel kogu kasvuperioodi vältel (nt. kadakkaer, hanerohi, bergeenia, valsteinia, kukehari, priimulad, aubrieeta).

Puhma jagamine

Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles, kas labida või aiahargi abil. Otstarbekam on kasutada aiaharki, kuna see ei vigasta juuri nii palju. Suuremaid taimi võib üles kaevata ka osade kaupa. Pärast üleskaevamist võib mulla juurte ümbert vähemaks raputada. Kui savika mulla tõttu see ei õnnestu, siis võib mulla juurte ümbert ära pesta. 

Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa või labida abil, jättes taimele terveid võsusi või kasvupungi ning juuri. Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi.

Kui soovitakse saada rohkem paljundusmaterjali, siis jagatakse emataim pärast selle üleskaevamist pisemateks osadeks jälgides, et igale jääks vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga, ning terveid, vigastamata juuri.

Joonisel:

1. taime üleskaevamine labida või aiahargi abil

2. taime väiksemateks osadeks jagamine aiahargi abil

3. taime jagamine käte abil

Risoomi jagamine

Risoomi jagamiseks kaevatakse taim aiahargiga üles. Seejärel risoomid puhastatakse mullast. Pärast risoomide puhastamist tükeldatakse need terava noa abil 5...10 cm pikkusteks tükkideks. Tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ning juuri. Juuri võib lühemaks lõigata kuni poole ulatuses. Õie või õisikuvarrega risoomiosad annavad harva uusi taimi, seega pole kuigi otstarbekas neid kasutada. Kuivanud lehed eemaldatakse. Terved lehed lõigatakse tagasi kuni 15 cm pikkusteks. Selliselt vähendatakse taimest vee aurumist. 

Saadud paljundusmaterjali võib istutada kasvukohale, väiksemate osade korral ettekasvatuspeenrale või istutuspottidesse. Risoomitükkide istutamisel tuleb jälgida, et juured oleksid mullas, kuid risoomi pealmine osa oleks mullapinnal. 

Jagatud taimeosade istutamisel järgneb korralik kastmine, vajadusel ka varjutamine. Varjutatakse päiksesepaistelise ilma korral.

 Joonisel:
1. risoomidega taim
2. lõigatud risoomi tükk koos lõigatud juurumiste lehtedekimbuga
    ning juurtega
3. juurte lühemaks lõikamine
4. jagatud risoomitükkide istutamine

Juuremugulate jagamine

Juuremugulaid jagatakse kevadel või sügisel, pärast puhkeperioodi läbimist. Avamaale istutamiseks sobilikule istikule jäetakse juuremugul koos hästi arenenud juurtega 2...3 punga. Sageli jagatakse juuremugulad väiksemateks osadeks.

Kui sügisel pole juuremugulatel hästiarenenud pungi näha, siis jagamine toimub kevadel.

Juuremugulate jagamist alustatakse kevadel siis, kui pungad juurekaelal on selgelt näha. Ennem jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused. Paljuvarreliste taimede paljundamisel eemaldatakse esmalt käsitsi ühevarrelised osad. Arvestada tuleks, et igale osale eraldi jääks  osa juurekaelast koos 1..2 pungaga ja vähemalt üks juuremugul. Kui pungad uute võrsete moodustamiseks on nõrgad, jäetakse jagatavale osale mitu juuremugulat. Jagamisel tuleb jälgida, et ei tekiks suuri haavu, vajadusel tuleb need üle lõigata. Selleks kasutatakse teravat nuga. Lõikamisel tuleb jälgida, et pung jääks juurekaela tüki keskele. 

Lõigatud pinnal tuleb lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või ennem istutamist.

Selliselt paljundatakse näiteks daaliat.

Joonisel:
1. Daalia mugulad ja nende jagamine
2. jagatud mugul istutatuna potti

Pistikutega pajundamine

Avamaalillede, pealmiselt püsilillede pistikutega paljundamisel kasutatakse mitmeid meetodeid. Enamkasutatavad on paljundamine rohtsete ja poolpuitunud pistikutega. Vähem leiab tänapäeval kasutust juurepistikutega paljundamine.

Rohtsed pistikud

Oleneb liigist lõigatakse 5...10 cm pikkune võsu taimede rohtsetest vartest. Sõlmevahede pikkusest olenevalt võib pistik olla ka pikem kui 10 cm. Varre keskosast lõigatud pistikut nimetatakse varrepistikuks. Ladva kasutamisel nimetatakse pistikut ladvapistikuks. 

Alumine lõige tehakse vahetult lehe alt kas viltu (vahelduvate lehtede asetuse korral) või risti (vastakuti asetsevate lehtede korral). Ülemine lõige tehakse risti vahetult ülemise lehe pealt. Varrepistiku alumisse ossa jäävad lehed eemaldatakse. Ülemine leht jäetakse alles. Kui ülemine leht on suur, siis võib selle lõigata kuni poole ulatuses väiksemaks või keerata rulli, et vähendada aurumispinda.

Lõigatud pistikud pannakse mulda, paljunduskasti või potti viltu, ligikaudu 5 cm vahekaugusega, jättes mullapinnale ülemise lehe koos lehekaenla ja varre osaga. Pistikuid piserdatakse ja varjutatakse otsese päikesevalguse eest. Rohtsed pistikud juurduvad 3..4 nädalaga, +18..+20 kraadi juures.  Pärast juurdumist istutatakse taimed pottidesse või ettekasvatuspeenrasse.

Rohtsete pistikutega paljundatakse beegoniaid, petuuniaid, kirinügest, daaliat, aed-leeklille, iminõgest, kellukaid, jt.

Joonisel:
1. ladva- ja varrepistiku lõikamine
2. pistiku lõikamine taimelt
3. pistiku panemine potti















Poolpuitunud pistikud

Poolpuitunud pistikutega paljundatakse selliseid taimi, mille varte alumises osas leidub uinuvaid lisapungi (nt. kadakkaer, hanerohi, nelk, aubrieeta, padjand-leeklill). Parim poolpuitunud pistikute juurdumise aeg on juuli ning augusti esimene pool.

Pistikute lõikamine ja mulda panemine toimub sarnaselt rohtsetele pistikutele.

Pärast pistikute mulda panemist toimub piserdamine ning varjutamine otsese päikese eest. Poolpuitunud pistikud juurduvad umbes kuu aja jooksul. Kasvukohale istutatakse taimed järgmine aasta.

Juurepistikud

Juurepistikutega paljundatakse pikkade ja lihakate juurtega püsililli (nt. viltjas ülane, aed-leeklill, jumalatelill, ogaputk, parkjuur, karusõrg, jt).

Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0 kraadi, ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada.

Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata.

Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõõigatakse 4..6 cm pikkusteks tükkideks. Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juure otsi ära ei vahetataks. Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas põsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult väikestesse pottidesse ning kaetakse ligikaudu sendimeetri paksuse mullaga.

Pistikute kaste ja potte hoitakse jahedas kasvuhoones või keldris kuni esimeste võsude ilmumiseni. Tavaliselt kulub selleks 6..8 nädalat. Juurdunud pistikud asetatakse valgesse kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutatakse suvel avamaale peenardele.

Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10..15 cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5 cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega.



Joonisel: 
1. üleskaevatud taim
2. noaga juurepistikute lõikamine






Paljundamine võsunditega

Väga lihtne on vegetatiivselt paljundada taimi, millel on pikad maapealsed või -alused võsundid. Maapealsete võsunditega paljundatakse roomavat akakapsast, punast hunditubakat, mägisibulaid, lõhnavat kannikest jt. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutakse paljunduspeenrale või kasvukohale. Maa-aluste võsunditega paljundatakse suurelehelist brunnerat, madalat astrit, pärl-hõbelehte, viltjat ülast jt. Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.

Joonisel: 
1. maasika stoolon koos juurdunud maapealse võsundiga








Paljundamine tütarsibulatega

Parim aeg sibulatega paljundamiseks on taimede puhkeperioodil, mil pealsed on kuivanud. Sellisel juhul põeb taim kõige vähem.

Kui näiteks nartsisside, lumikelllukeste, märtsikellukeste, siniliiliate kogumikud muutuvad liiga tihedaks, tuleb need puhkeperioodil üles kaevata. Seejärel puhastatakse sibulad mullast ning tütarsibulad murtakse emasibulate küljest lahti. Eemaldada tuleb ka üleliigsed kuivanud soomused.

Suuremad sibulad võib kohe istutada kasvukohale tagasi. Väiksemad sibulad istutatakse näiteks pottidesse ja kasvatakse seal mõni aasta enne kasvukohale istutamist.

Joonisel:
1. tütarsibulate eemaldamine emasibulast
2. istutatud tütarsibulad potis

Paljundamine sigisibulatega

Sigisibulad on väikesed ja tumepruuni värvusega. Nende arenedes ilmuvad igast tillukesest sibulast lühikesed valged juured. Juured ilmuvad juba ajal, mil sibul on ise veel varre küljes. Kui sigisibulad on valmis iseseisvalt kasvama, kukuvad need varrelt mullale ja lähevad kasvama niipea, kui juur leiab mullas veidi niiskust.

Sigisibulad korjataksegi vartelt, lehekaenaldest niipea, kui need on valminud. See juhtub kui lehed muutuvad kollaseks. Siis tuleb vars maapinnalt tagasi lõigata. Sigisibulad eraldatakse ettevaatlikult varre küljest. Seejärel asetatakse mullapinnale mõne sendimeetrise vahega ja surutakse mulla sisse nii, et tipp jääb mullapinnaga tasa. Selliselt tuleb sigisibulad jätta kasvama üheks aastaks. Järgmise aasta sügisel võetakse kasvanud sigisibulad mullas välja ning istutatakse peenrale. Selline ettekasvatamine toimub pottides. 12...13 cm läbimõõduga potti võib istutada ligikaudu 10 sigisibulat. Sigisibulast õitsva taime saamiseks kulub ligikaudu viis aastat.

Sigisibulatega saab paljundada näiteks tiigerliiliat.

Joonisel:  
1. sigisibulad liilia varrel ja istutatuna potti

Paljundamine sibulasoomustega

Sibulasoomustega paljundamist kasutatakse näiteks liiliate puhul. See võimaldab saada ühest taimest palju uusi taimi. Samuti ei kahjusta sibulasoomuste eemaldamine sibula õitsemisvõimet järgneval aastal. Sibulasoomustega paljundatakse liiliaid sügisel pärast lehtede koltumist. Selliselt võib paljundada ka poest ostetud sibulaid. Kui aga sibul on hakanud närbuma, pole võimalik sellisel viisil paljundada.

Paljundamiseks tuleb valida tugevad ja terved sibulad, millel pole haiguste ega kahjurikahjustuste tunnuseid. Välimised soomused eemaldatakse neid väljapoole murdes. Oluline on, et väike tükike sibulakanda jääks iga murtud soomuse külge. Seda protseduuri võib jätkata niikaua kui paljundamiseks on saadud piisav hulk soomuseid.

Eraldatud sibulasoomused pannakse läbipaistvasse kilekotti koos suurema koguse niiske turbaga. Sibilasoomused ja turvas tuleb kotis läbi segada. Seejärel puhutakse kotti õhku ning suletakse. Kott koos turba ja sibulasoomustega paigutatakse sooja ning pimedasse kohta. Kotti tuleb kontrollida vähemalt kord nädalas.

Pärast 6...10 nädala möödumist ilmub kaks kuni kolm väikest valget sibulat soomuse alumisse serva. Igale miniatuursele sibulale kasvavad ka juured. Sellised sibulasoomused võetakse kotist välja ja istutatakse pottidesse kohe mullapinna alla. Potid paigutatakse valgesse ja jahedasse ruumi.

Esimesel aastal kasvavad miniatuursetele sibulatele peened lehed. Esimese aasta lõpuks on enamik soomuseid hävinud. Miniatuursed sibulad eemaldatakse hävinud sibulasoomuste küljest ja istutatakse eraldi peenrasse või pottidesse. Õitsva taime saamiseni võib kuluda ligikaudu viis aastat.

Joonisel: 
1. sibulasoomuste eemaldamine emasibulalt
2. sibulasoomused niiskes turbas
3. miniatuursete sibulatega sibulasoomuse istutamine potti
4. väikeste sibulate eemaldamine kuivanud sibulasoomuselt

Paljundamine võrsikutega

Võrsikutega paljundamist kasutatakse taimede puhul, mille korral teised võtted ei anna häid tulemusi. Emataime võsu painutatakse maha ja lõigatakse läbi, kinnitatakse vastu mulda kinnituskonksuga ja kaetakse lõikekohalt mullaga. Emataime ümber muld kobestatakse ja hoitakse niiskena.

Võrsikutega saab paljundada nelke, kipslille.

Joonisel:
1. lõigatud võrsik
2. lõigatud võrsik taimel, selle kinnitamine, katmine ja      toestamine

Taimede vegetatiivseks paljundamiseks on küllalti palju võimalusi. Mõned kergemad ja saab kiiremini, mõned jälle aeganõudvad. Puhma, risoomide, rohtsete - ja poolpuitunud pistikute ja võsunditega tundub mulle kõike kiirem ja tõhusam viis saada uusi taimi. Teiste vegetatiivsete paljundamistega nt. tütarsibulate, sigisibulate ja sibulsoomustega läheb küll pärsis mitu aastat, ennem kui hakkavad õitsema ja see on aeganõudev.


Soovita vähemalt 3-5 püsilille, erinevates kasvukohtades.

1. Päikeseline, kuiv ja toitainevaene muld

kassisaba - Veronica spicata ´Rotfuchs´
sinihall aruhein - Festuca sinerea ´Festina´
pehme hunditubakas - Hieracium villosum
valkjas mesiohakas ´Arctic Glow´ - Echinops sphaerocephalus ´Arctic Glow´
harilik kukehari - Sedum acre

2. poolvarjuline, toitainerikas muld

harilik murtudsüda ´Valentine`- Dicentra spectabilis `Valentine`
punane siilkübar ´Double Decer`- Echinacea purpurea `Double Decer`
värd käoking - Aconitum x cammarum ´Bicolor`
Arendsi astilbe `Rock and Roll - Astilbe arendsii hybrid `Rock and Roll`
suureõieline tõnnike - Stachys macrantha

3. varjuline, happeline muld

hosta `Wide Brim`- Hosta `Wide Brim`
Alpi kortsleht - Alchemilla alpina
püstine kolmiklill - Trillium erectum
harilik koerahammas - Erythronium denis-canis
bergeenia `Bressingham White`- Bergenia `Bressingham White`

4. päikseline, liigniiske muld

harilik varsakabi ´Flore Pleno´- Caltha palustris `Flore Pleno`
soorohi `Chameleon`- Houttuynia cordata `Chameleon`
soovõhk - Calla Palustris
sile iiris `Snowdrift`- Iris laevigata `Snowdrift`
Ameerika kevadvõhk - Lysichiton americanus

Leia 4-5 sibulille, mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

tulp `Angelique`- Tulipa ´Angelique`
taevasinine lauk `Azureum`- Allium caeruleum `Azureum`
kollane lauk ´Fireworks`- Allium flavum ´Fireworks`
hüatsint `Gispy Queen` - Hyacinthus `Gispy Queen`
hüatsint `Yellow Queen`- Hyacinthus `Yellow Queen

Kasutatud materjal ja pildid tööks

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/sissejuhatus.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_jagamisega.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/puhma_jagamine.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/risoomi_jagamine.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juuremugulate_jagamine.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/rohtsed_pistikud.html

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_vsunditega.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/ttarsibulad.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/sigisibulad.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/sibulasoomusted.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_vrsikutega.html
https://www.google.ee/